VDR 6010

Kuu ja päikese rütm on meid saatnud aastasadu, käies ikka mööda sarnaseid ringe. Vanad eestlased arvutasid aega sirvikalendri järgi, kus algab aasta peale talvist pööripäeva kolmanda päeva hommikul.

On usutud erinevatest aegadest paljusid asju. Ka ristisõda on meid vere ja mõõgaga laastanud, kuid midagi on jäänud meile endile. Eestlastele on jäänud oma usk ja komme uskuda puud ja kivi viies ohvriande erinevate tähtpäevade puhul temalt abi paludes. Nii on leitud hiide, ohvrikivide, pühade allikate ja puude tekkekohti. Ka paikasid, kus teatud inimese või nõia elama asumisel tekib kindel paik ja kõlakoda otse loodusesse - loomad (kaarnad ja hunt) tulevad ligi, taimekooslus muutub. Nii tekkis ka Leesoja hiis - vaikselt ja pikkamööda siiani kujunedes, sest looduses ei tohi olla midagi kiiret, igal asjal ja ajal on oma koht ja tähendus.

Pööripäevariitusi peeti külades vanasti ikka aastaaegade vahetumisel. Tehti erinevaid toiminguid: keedeti hingestatult toitu, lauldi, tantsiti, süveneti ja paluti üheskoos järgmist head aega. Iga pööripäev on erinev. Kevad on seotud parema karjaõnnega, hea viljasaagi- , virkuse-, jõu-, viljakuse- ja tugeva tervisega. Suvi on seotud Maaema-, Tuleema- ja Veeemaga, kes suvel meile head saaki, heina, piisavalt vihma ja sooja annavad. Sügis on seotud Metsaema ja Marjaema austamisega, koristusaja lõpuga ja tubaste tööde perioodi algusega. Talv uue aastaga ja päikese sünnipäevaga, mil austati kõiki esivanemaid.

DSC 5663

Hiis ja riitused on pühad, niisama uudishimust hiide ei mindud ja nalja pärast riitusi ei tehtud, sest iga asja eest, mida sa tahad, pead ka oma väega maksma ehk siis ohvri tooma. Hingestatult koos riituse tegemised on vägagi võimsad. Igaüks tunneb oma olulisust riituse ajal, mõistab ja tajub kui suur tähtsus on oskusel süveneda ja teha asju südamest. Kui sa ise tunned, et oled ilmaga üks ja ta on sind kuulda võtnud ning tajub, et sa väärid oma soovi, siis ta täidab selle. Igal asjal on oma tähtsus, kõiges on elu ja sa saad ise väga palju enda ja teiste heaks ära teha. Alati, kui palud midagi endale, palud sa seda ka kogu ilmale.

Riitusel käiakse enamasti pühades riitusriietes, meil on nendeks ju oma kodukoha rahvariided. Kõik argine(telefon,filmiaparaat) jäetakse koju, võetakse kaasa vastavale riitusele nõutud ohvriannid.

Kevadisel pööripäeval on nendeks kuldne, valge ja punane lint. Lisaks veel veidi omatehtud pirukaid ja midagi head süüa.

Suvisel pööripäeval on vaja teha seitsmest taimest väega pärg ja panna see pähe. Kantakse ka heledamaid riideid, kaasa erinevat värvi lindid, kindlasti punast tervisele ja midagi söödavat, joodavat.

Sügisesel pööripäeval pannakse pähe pärjad, mis jäetakse lõkke äärde. Kaasa kollane, roheline ja oranž lint, head väetoitu (nt seenepirukad, marjapirukad jne).

Talvisel pööripäeval võetakse kaasa selle aasta hingenukud, et need tulele anda. Võtta ka valget ja punast värvi lindid, talvetoitu ja jooki.