VDR 6010

Mida kaasa võtta?

Kevadisel pööripäeval  on nendeks kuldne, valge ja punane lint. Lisaks veel veidi omatehtud pirukaid ja midagi head süüa.

Suvisel pööripäeval  on vaja teha seitsmest taimest väega pärg ja panna see pähe. Kantakse ka heledamaid riideid, kaasa erinevat värvi lindid, kindlasti punast tervisele ja midagi söödavat, joodavat.

Sügisesel pööripäeval  pannakse pähe pärjad, mis jäetakse lõkke äärde. Kaasa kollane, roheline ja oranž lint, head väetoitu (nt seenepirukad, marjapirukad jne).

Talvisel pööripäeval  kaasa selle aasta hingenukud, et need tulele anda. Võtta ka valget ja punast värvi lindid, talvetoitu ja jooki.

Hea teada

Talve pööripäev on seekord 17.detsember kell 18.00

Naiste püha putru keedame 18.detsembril kell 10.00

Kes saab võib juba reede õhtul 16.dets kell 20.00 kohale tulla, saab sauna ja siis laupäeval teeme talgutöid. Kindlasti anna tead kui oled tulemas! 

Olen kohandanud kõik pööripäeva ja naiste pudrurituaalid nädalalõppudesse, et kõik soovijad saaksid neist osa võtta.

. Kui oled tulemas, anna teada. Talgutel on hommiku  ja lõunasöök meie poolt. Head joogid ja näksid ikka ka kaasa.

NB! Pööripäeva õhtuks igaühel ühisele lauale hea pööripäeva toit, mida mugav käest süüa. 

Kel soov tulla, sel tuleks enne teada anda, kes oled, millal tuleb . Leesojal on oluline, et koos nendega sarnase maailmavaatega inimhinged, siis on kõigil hea olla. 

  • Riitustele võta kindlasti kaasa vajaminevad rituaaliasjad, vastavalt aastaajale.
  • Kindlasti on soovitav kaasa võtta ka sauna asjad, sest pärast iga rituaali on Leesojal mõnusalt meelisulatav saun.
  • Öömajalistel palume endast ette teatada ning kaasa võtta voodipesu ( tekk ja padi, vahel kui meid palju siis matkamatt ka igaks juhuks) 
  • Kaasa tuleb võtta ka oma tass ja sööginõud, kus õhtul peale pööripäeva ühise laua taga süüa.  Ka pööriõhtu söök, mida ühisele laule panna võta kaasa!
  • Leesoja rituaalihingedele võta kaasa 20 € (annad sina maailmale, annab maailm sinule, rituaalikotike asub Rännaku majas või Hiies puu küljes rippumas). Lastel 10 eur

Pööripäevad on avalikud riitused, kuhu võivad tulla kõik, kellel on avatud meel ja puhas süda.

Nb! Päeval enne pööripäeva rituaali teeme alati talgutöid, koos on toredam! See kes soovib käed Leesoja ilu ja väe jaoks panna võib eelmisel õhtul juba kohale tulla. Siis saab ka sauna ja filosoofilisi kõrgteemasid, gongi helisid ja head paremat gurmeetoitu (võta ikka ise ka midagi lauale panekuks kaasa) . Kes talgutöödel abiks, see saab hommiku ja lõunatoidu meie poolt! 

Kui naised lähevad Püha putru keetma, saavad mehed Erikul veel abiks olla ja kui jagub (tavaliselt jagub) naiste väekat putru hiljem süüa!

VAJALIK RIIETUS ja teave naiste rituaali kohta.

Pikad rahvariide- või riitusseelikud, pähe rätikud, vööle nuga. Kanna riitusehted, pluss, talismane!
Talvisel ajal tuleb soojemad rõivad valida. Mitte kanda kaasaaegseid jopesid ja muid üleriideid!
Pigem valida kaskate, mantlite ja yliriiete kasuks, mis sobivad rahvariietega.

KAASA ERINEVAD OHVRILINDID

Taarale  - valge 

Metsaemale  - roheline 

Karjaemale  - oranž/roheline/valge

Tuleemale  - punane

Viljaemale  - kuldne

Lee-emale  - oranž/must/hall

Tuuleemale  - tumesinine

Maaemale  - pruun

Hiieplatsi kuusemammale  - lilla

Veteemale  - helesiiniin

Esiemadele  - must/valge

 

LISAKS

Anna enne seda teada, et osaled, siis jagan sulle vajaliku kaasavõtmise toidu pudrurituaalile.

  • Oma tass, lusikas ja savist söögikauss
  • Mõni oma tehtud küpsetis/söök
  • Vahast küünal

 

 

Riitusetest

Riituste vastu on miinus huvi olnud juba väikesest peale. Märkasin, et Leesojal tehti teatud kombetalitusi: alati puhati pärast sööki, Papa kallas osa esimesest õlletopsist alati õue ning võõraid lauta ei lubatud. Minu jaoks olid need esimesed riitused. Tasapisi hakkasin raamatutest lugema ja uurima vanu kombeid ja käisin kirjandusmuuseumis vanu loitsusõnu vaatamas. 1993. aastal tegin omale esimese nõiatrummi ja sel aastal laulsin ka hiies esimese loitsu. Loitsu sõnad tulevad minu seest, viisid kõmisevad mu peas. Riitused on minu jaoks midagi väga püha ja erilist. Riitused kisuvad inimesed enese ees "alasti". Vahel tekib tahtmine nutta, vahel naerda, kõik on avatud. Ja siis ühtäkki sa mõistad end ja teisi enda ümber hulga paremini kui enne. Riituse soovides midagi maailma käest, peab olema ka väge, et seda kinni maksta.

Riitused ise ja koos teistega tehes harmoniseerivad maailma, läbi loitsu, palve ja hingestatuse. Alati muutub maailmas, kui riitus on maailma poolt vastu võetud, kas on see ilm või mõni muu enne. Riitused liidavad inimesi, kes riitust mõistab ja laseb voolul end kanda. Riitused toovad tagasi meie juurde taju, märkamise ja kooskõla loodusega. Vanad eesti on komme, mida on ikka järgitud, kas sala või mitte, kuid miski riitused pole neid välja tõrjuda. Riitused panevad inimest märkama, mida ta tegelikult tahaks, et olla õnnelik.

Leesojal käib ka rituaal läbi viimas shamaane kaugemalt -  Carlos Iglesias , kelle rituaal oli üles ehitatud naiseliku väega kohtumiseks pühade taimedega. Alba Maria Brasiiliast, kes koos oma õpilastega teeb naiselikke praktikaid, rituaale maaema üsas. Tantrist rituaalid toimuvad laagrite ajal, on kõiklikud ka salastatud, et koguda erilist väge. Tantra rituaalidel osalemiseks teistel aegadel on meiega eelnevalt rääkida. Need rituaalid nõuavad väga suurt oskust pühenduda, tolerantsust, vabadust ja oskust lõdvestuda ja loitsuda.

Pööripäevariitused

vdr 9601Pööripäevariitusi peeti külades vanasti ikka aastaaegade vahetumisel. Tehti erinevaid toiminguid, keedeti hingestatult toitu, lauldi, tantsiti, süveneti ja paluti üheskoos head järgmist aega. Iga pööripäev on erinev. Kevad on seotud parema karjaõnnega, hea viljasaagiga, virkuse, jõu, viljakuse ja tugeva tervisega. Suvi on seotud Maaema, Tuleema ja Veeemaga, kes suvel meile head saaki, heina, piisavalt vihma ja sooja annab. Sügis on seotud Metsaema ja Marjaema austamisega, ka koristusaja lõpuga ja tubaste tööde perioodi algusega. Talv - uue aastaga ja päikese sünnipäevaga, mil austati kõiki esivanemaid.

Naised sätivad hommikul toidud valmis, hakivad, pandvad korvidesse, valmistataks ette lõkkease. Siis paigutatakse naised väe järjekorras ritta, kõige ette kõige enam tütreid sünnitanud naine ja vanuse järgi. Siis riburadapidi teised, lõpus kõige nooremad lapsed. Kõigil on seljas pikad rahvariide (võimalusel) seelikud, peas rätikud, noad vööl. Siis minnakse Naiste pudruplatsile, suitsutataks plats, jagatakse ära ohvriandjad naised ja ema küünla kandja. Ja hakkabki tuleloits. Siis 11 ema meelitav loits, et pudur ikka vägev oleks. Loits peab kestma seni, kuni puder valmis. Vahepeal juuakse ohtralt naiste punast napsu, väe jaoks. Seejäel tuleb "kurja" äraajamise musta linnu laul. Pudru väestamine tütreid sünnitanud naiste poolt. Ning seejärel 11 ilmaema tänamine pudru näol. Alles siis võib paja maha tõsta ja jälle järjekorras saavad naised putru. Peale seda lähevad tütre sünnitanud läände, viljaema juurde "perset" näitama, et nad nii vägevad, et tütre sünnitanud. Siis minnakse koju tagasi. Seejärel saab iga naine kulbitäie putsu koju, mille kohe kuivatab, ja iga kord kui soovib pere toidule lisab, nõnda kandub vägi meestle ja lastele. Putru peab järgmise korrani jätkuma. Ja kui putru järgi jääb saavad mehed ka seda kohe süüa, kui jääb-....ning on veel põnevaid tegusid, näiteks peale talvist pööripäeva katsutakse kõikide meeste mune, et naised terved ja viljakad oleksid ning et raha vägi alati olemas!

Loe veel

Pudruriitused

vdr 0135Pudruriitus on ainult naiste riitus. Pudru tegemise ajal loetakse kogu aeg loitsu, et vägi pudru sisse läheb. Naised kui ainukesed, kes saavad elu anda. Naised väestavad oma olemuse ja loitsuga pudrutegu, mis nende kaudu pärast maailma laiali kantakse. See on üks vanimaid Eestis olnud rituaal, mida ikka ja jälle peale pööripäeva on tehtud - kindlasti vähemalt neli korda aastas. Lapsed võib pudruteole kaasa võtta, pisikeste poistega kuni 7 aastani. Mehed ja poisid saavad hiljem naiste kuivatatud putru koduse toidu sisse, ka nemad on ju hingena riituse sees olnud. Hea on teada regilaule, mis sobivad väelauluks, kus naised tublid ja ilm vägev on.

Naiste püha Pudrurituaal

Väidetavalt on Eestis naiste pudrurituaali tehtud rohkem, kui 700 aastat tagasi, ehk enne kristliku aja algust. Mida enam korratakse täpselt sama riituse skeemi, seda väekam on vägi. Kuid ka rituaal on ajas muutuv, seega rituaali olemus ja energia kandub edasi siis ,kui vähemalt 70 % sellest jäetakse samaks ja ülejäänud on kohandatav.

Mina käisin esimesel pudrurituaalil Vigala Sassi juures 2004 aastal, kui seda viisid läbi Õie Sarv, Kauksi Ülle ja Elo Liiv. Eripäraks oli see, et kõik loitsulaulud olid enamasti setokeelsed või lõuna-eesti olemusega. Siis sai ka palju uuritud ja aru saadud, miks midagi tehakse, kust tuleb pärandina mingi tegu või olemus. Ja nii nagu vanasti –ikka omal kogukonnal oli oma Hiis  või pühapaik, oma rituaali eestvedaja ja omad inimesed. Sest mis kasu on pühast paigast, kui inimesed seal enam ei käi ja rituaale ei tee, hingedega ei suhtle või mõnel puhul ei teagi, et Hiide niisama minna ei või-see võib võtta sinu hinge. Püha paiga vägi kaob ka siis, kui seal ei tehta sihipäraseid tegevusi, või kui juhuslikud uudistajad maad tallavad.

Naiste Pudrutegu on ainult naiste tegu. Sest naised on elu edasiandjad, just naised kellel on sündinud tütred, seetõttu on tütardega emade vägi nö. suurem. 

Minu esimene pudrutegu oli aastal 2005, sügisel, Leesoja naiste pudruplatsil ja on senini seal kestnud igal aastal neli korda, ikka peale Pööripäeva rituaali järgmisel hommikul . Kui ma alustasin, oli mul 2 poega ja Vigala Sass ütles, ikka,et, sa ei saa seda teha, kuna oled veel tüdruk. (tütre sünd annab naise staatuse). 2006 aasta detsembris sündis Lee ja tundsin kohe, kuidas mingi teistlaadne vägi mind kannab. Lee on teinud kaasa peaaegu kõik pudrurituaalid.

Naiste pudru tegu algab hommikul, meil kell 10.00 ja kestab 3-4 tundi. Pudru peab olema valmis enne päikese loojumist. Enne rituaali annavad naised teda, kes kust Eesti otsast tuleb, mida kaasa võtab (tühja käega ei tulda, kes muna, kes liha, kes naiste punast jooki). Kõik panevad selga oma -kandi rahvariided, abielunaised ette põlled, ka need kes titeootel (põll kaitseb tuleva lapse hinge), pähe rätikud, väeehted, naise oma nuga vööle. Naine kes omab oma nuga on vaba, ta otsustab ise, kõike, seega ka seda, kellele läheb mehele või millal sünnivad lapsed. Naise nuga asub paremal pool ja tähendab elu väge. Igal naisel on oma pudrukauss(ikka enamasti savist- oleme neid siin korduvalt teinud), korvid. Ja meelitamis-ohvrilindid ilmaemmedele. Rituaali platsil on sümboolselt 11 Ilmaema, igaüks oma õiges ilmakaares: Taara-idas, Tuleema-kirdes, Tuuleema-põhjas, Veteema-loodes, Metsaema-loodes, Viljaema-läänes, , Maaema-lõunas, Karjaema-edelas, Esiemad-idas, siis veel Hiieplatsi Leeema ja Hiieplatsi Kuusemamma.

Kõigepealt asuvad naised oma kompsudega rivvi. Kõige ette kõige enam tütreid sünnitanud naine. Siis järgmine (nüüd ka vanuse järgi, 4 tütart ja 54 aastane, 4 tütart ja 52 aaastane naine). Seejärel tulevad poegade emad ja kõige lõpuks lapsed vanuse järgi. See on püha ring. Aga mis on ringi mõte-väe jagamine, ringil ei ole algust ega lõppu, see keerleb, ring ei seisa, samuti ka meie kogu pudruteo ajal kõnnime, tantsime, laulame, kogu aeg on liikumine. Liikumine on elu, vaid nii tuleb pudru sisse vägi. Siis jagatakse tegevused-kõige rohkem tütreid sünnitanud naine saab emade küünla (kui on aga mitmikute ema, siis on tema vägi suurem)-see küünal tehakse igaks rituaaliks uuesti naiste toodud küünaldest, ehk emade väest. Keegi saab ülesandeks anda Ilmaemmedele vett, keegi leiba ja keegi mune. Siis võetakse pudrupada püha kaikaga kahevahele ja kogu naiste vägi läheb rituaaliplatsile. Enne nö. ida väravast sisse minekut suitsutatakse naised, naiste seelikualaused (naised peavad kandma seelikuid, sest nii kogume me maa väge, seelik on kaitsev rüü!) ja toidu. Siis minnakse lõkkeplatsile , hoides oma järjekorda ja tehakse paar tiiru  koos asjadega vastupäeva  ( et vägi jääks avatuks). Siis panen maha vana tikitud teki , see läheb Kuusemamma ette, ning naised asetavad sinna oma asjad, korvid, kausid.

Seda rituaali saavad kogeda kõik naisena sündinud, sest naisel on emakas (isegi siis kui see on opereeritud, on tal see ikkagi müstiliselt olemas). Jah on küll nii, et naistel kel on palju nurisünnitusi olnud või  surnud lapsi, siis no eriti naised ei taha oma väge anda. Kuid tavaliselt on naised väega ja see “õnnetuke” pigem läheb tublimaks, saab lapsi või muudab oma saatust. Poisid võivad käia kaasas umbes 7 aastani (vanasti seni kuni kanti särki). Mehed? Võivad küll, kui julgevad või tahavad nõiaks saada või naiste väege. Me mõnikord oleme lubanud, aga ainult mõnikord. Siis tuleb mehel pugeda läbi kõikide naiste jalgade vahelt, naised teevad sellise toreda rea, kus ajavad jalad laiali ja mehed roomavad nö. teerada pidi. See on meestele suur emotsionaalne au, on ju nemadki tulnud naise seest ja vahel on mehed tundest nutma puhkeńud-see on ilus. Mehe koht ringis on siis peale lapsi. Tavaliselt on mehed midagi juurde saanud-olgu see siis taju või mõistmine naistes.

Siis algab kohe ka loitsulaul-esimene on tule süütamise lugu: sütti, sütti lõkkekene. Pudrupada lükatakse kiikuma kui hällikene kolmhargiga kaetud lõkkel. Esimesest lõkkekiirest süüdatakse Emade küünal, mis peab põlema rituaali lõpuni, ja seda ei tohi ära puhuda (annad hinge ära), vaid see summutatakse. Kui lõke põleb, minnakse Ilmaemmesid purduteole kutsuma, et nad annaksid oma väed , teeksid oma kaitsed ja oleksid olemas. Esimesena Taara- idas asuv Ilmaemme. Kummardatakse, tänatakse juba ette, antakse, vet, leiba ja mune-meelituseks, ohverduseks. Kunagi ei saa midagi niisama-kõige eest peab maksma, selleleks annid ongi. Kui pole midagi anda, võib maailm sinult hoopis midagi võtta. Ja antakse veel lindid, Taarale valge, Tuleemale punane, Kuusamammale lilla jne. Kes lindid koju unustas, see teiste käest võtta ei või. Siis peab oma juuksekarvu andma, ilma ei tohi miski jääda. Kõigile Ilmaemmedele lauldaks neile iseloomulikke palveid-viljaemalt küsitakse tütreid ja raha, Metsaaemalt head und, Veteemalt naiselikku voolamist.

Lõpuks, kui kõik läbi käidud ja lauldud. pannakse pudrupatta kruubid, liha, või, porgand, kaalikas, vesi ja pajale kaas peale, et Paha pudru sisse ei läheks. Nüüd hakkab kohe ka naiste punase viina joomine-vahel on nii, et seda juuakse ja loitsulaulud lähevad üha himuramaks ja julgemaks, vägi hakkab jooksma. Lapsed mekivad jooki  ka, sest see on magus. Seda kallatakse ka pudru sisse, pudru peab kõigest osa saama, mis platisl toimub.

Esimene loitsulaul on spontaanne, kust naised tulevad, Nende nimepidi nimetamine, et keegi võõras poleks Ja mida nad kaasa tõid (liha, rõõmu, päikest). Edasi on iga loo vahel meie kandi: . laula laula suukene, siis teatakse, et järgmine võib laulma hakata. Olen pidanud väga oluliseks sõna väge, seega me laulame ainult neid loitsulaule, kus naised vägevad, tervis kasvaks ja kodu õitseks. Siis on veel naljakaid tantse ja laule , mis teevad olemise lõbusaks. Iga rituaal on oma nägu, vahel tõsine, vahel nii naljakas, mõnikord tantsuline.

Siis antakse naistele putru maitsta, veel valmis ei ole. Kui puder valmis, tuleb Paha ärajamise laul Mustast linnust, kus naised tulevad paja juurde kokku ja kolm korda vibutavad kaane tõstmisel pudru kohal, et ajada Paha ära.

Seejärel need naised , kel tütred hakkavad PÄIKEST pudru sisse paluma ja teised, kel tütreid pole ajavad Paha ära, huilgavad, trambivad, plaksutavad ümber paja ja naiste.

Nüüd tõstetakse pudrupada pühale pulgale (maha panna pada ei tohi, läheb alguse vägi ära) ja hakatakse  jälle Ilmaemmesid tänama ning antakse esimene kulbitäis igale Ilmaemmele. Kõige lõpuks tänatakse veel kõik teisi Hingesid, Haldajaid, Valdajaid, keda ei osatud kutsuda, aga ikka osalesid.

Nüüd tohib purdupaja maha panna. Naised võtavad ennast jälle järjekorda, kõige ees enam tütreid sünnitanud anine. Ja igaüks saab 2 kulbitäit putru, mis maitseb imeliselt. Kui puder söödud ja jutud räägitud. Siis alati on olnud purdutegu naiste plaanide tegemise aeg, mida tehakse, kuidas jne.

Siis saab iga naine suure kulbitäie putru kaasa oma koju. See on VÄGI. See kuivatatakse ära ja jagatakse aeg-ajalt oma mehele , perele, viiakse oma pühassse paika. Nii kandub pudrutegu ilma peale laiali ja ilm saab väge ja harmooniat juurde. Pudrutegu on väga, väga helge ja korrastav, juba loitsulaul on rütmiline voog. Seda kuivatatud putru peab jaguma kuni järgmise pudruteoni, ei ole päris nii, et söön kohe ära, see pole tavaline puder.

Kui sellest suurest pajast järgi jääb, ja  tavaliselt jääb, siis saavad mehed, kes kohal, hiljem ka sellest osa võtta.

Siis lähevad need naised, kel tütreid pole platsilt selg ees välja ja jäävad ida kaare suunas passima. Sest naised, kel on tütred,lähevad läände-Viljaaema juurde surmale “perset” näitama, et nad on olnud nii vägevad, et saanud tütre sünnitamisega hakkama. Ja ongi nii, seisame kõik rivis ja üks , kaks kolme peal kraabime pepud paljaks ja rõõmsa huikega näitame “perset” surmale.

Siis läheme tagasi maja juurde, koristame pudru teo asjad ja joome teed.

Pudruteole võib tulla kõikjalt (meil on käidud ka kaugeilt mailt Brasiiliast ja Novosibirskist). Kui keegi tunneb kutset, ta tahab maailma helgemaks luua ja naiste vanal kombel väge kogeda, siis seda saab vaid kogeda-tuleb tulla ,aga enne teada anda.  Kui naises on sügavust ja ausust, talle meeldib oma lapsi kaasa haarata, teha päris asju , metsas  ja ürgses paigas, koos naiste ühisväega.

Pudru rituaali nii nagu ükskõik millise rituaali läbiviimiseks peab olema oskust ja sünnipärast väge. Tehakse igasuguseid  asju, ah teeme-kuid see pole rituaal, sellel on omad tingimused ja ajad, ended ja lubamised. Iga sõna läheb täide, iseasi millal.  Ega asjata öelda, et Nõiaks sünnitakse ja rituaal hüüab, kui tuleb minna.

Tänapäeva aeg on muutunud, seepärast olen kohandanud ka pööripäevad ja pudrurtiuaali nädalalõppudesse (vanasti polnud kalendrit, siis tehti ikka enam-vähem sel ajal). Siis saavad inimesed Leesojal aja maha võtta ,olla pikalt siin, käia saunas, kuulata vaikust, olla loomulikult ..Siis on Leesoja väravad lahti neile , kes tulla soovivad ja on neid kes ei jõua siia, sest Ilmaruum valib alati.Ja Kaaren annab märku, mis tulekul.

Leesojal paistab kogu aeg PÄIKE!

Thule

Loe veel